Alusatai ka aerofotode tegemist, sest plaanid olid väga ebatäpsed, reformi peamiseks oli rahva petmine kolhooside tekkimise ettevalmistamiseks. 4. Milliseid maakorralduslikke töid tehti kollektiviseerimisperioodil? Koondati põllumajanduskõlvikud, mis ennem kuulusid üksiktalupidajatele, kolhooside maafondi. Uute kolhoose iseloomusats killustatus, selle parandamiseks alustati maakasutuse korrastamist, vahetati maid erinevate kolhooside, solhooside ja metsamajandite vahel, seejuures ei tohtinud maapind väheneda. Lõpuks koondati iga majandi maad ühte massiivi ning tegeleti ümberkruntimisega. 5. Milline oli maakorralduse roll kolhooside ühendamisel (1949 1952) ja milliseid maakorraldus töid viidi läbi sellel perioodil? Põhiülesandeks oli ühinenenud kolhooside maakasutuse formeerimine. Maakasutuse iseloom ei muutunud, aga suurused viidi kooskõlla põllumajanduse tootlike jõudude nõuetega
küüditamist, sest see oli inimesed ära hirmutanud ja nad kartsid uut küüditamist. Mis ajast kolhoosid nn jalad alla said, hakkasid tegelema ka suurema tootmisega ja oli võimalik tasustada kolhoosnikele nende tööd? 50. teisel poolel saadi esialgsetest väga suurtest raskustest üle, sest hakati maksma rahapalka ja juhtimine läks inimeste kätte kolhoosides, kel oli juba põllumajanduslik haridus. Põllumajandusele oli iseloomulik see, et toimus kolhooside ja solhooside liitmine ja tekkisid hiigelettevõtte ning nende samade peamine eesmärk oli varustada NSVL turgu ühelt poolt lihaga, teiselt poolt piimatoodetega. Tööstus – Ühelt poolt põlevkivitööstus oluline teiselt poolt masina- ja metallitööstus. Selleks, et sellega tegeleda, tooraine toodi sisse ja valmistoodang viidi välja. Lisaks põlevkivile oli väga olulisel kohal ka ehitusmaterjalide tööstus. Miks oli see hästi olulisem kohal? Migrantide (uute elanike) tarbeks oli vaja
annaabi.ee 
