Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
puhta vee ja pesukausi tarvis. Pingi kõrval põrandal oli solgiämber (Mäsak 1981).
Puitasumite ühendamisel veevärgiga asetses veevõtukoht tihti tänaval, õue peal
pesuköögis või paremal juhul oli kraan ühiskoridoris. Seega tuli vett endiselt sageli õuest
ämbriga tuua. Ulatuslikumalt hakati kortereid varustama veega pärast 1920-ndaid. Esialgu
oli vaid voolav külm vesi.
Enamiku töölisrajoonide üürimaju ühendas kanalisatsioonivõrguga õuel tagaukse
läheduses asuva solgirestiga lampkast. Varem pidid elanikud oma musta vee õue,
elamust võimalikult kaugele kaevatud solgiauku kandma.
Tänapäevane elustandard eeldab vee ja kanalisatsiooni olemasolu igas korteris.
Vanemad veetorud olid tsingitud või tsinkimata terastorudest. Tsingitud terastorudest
sooja tarbevee süsteemi tööiga on 20 aasta piires, mistõttu on niisuguse süsteemi
renoveerimine väga aktuaalne probleem. Tsinkimata terastorude kasutamine halvendab