Eesti kirjanduse ajalugu II
Arusaadav selles mõttes, et ta
toetub uusromantilisele põhjale, on natuke rahvakeelsem aga esialgu range vormiga autor.
Selle juures on lugejal kohe aru saada, et tegemist on tugevalt isamaalise autoriga. Sege, et
isamaluule lõi retseptsioonile sooda pinnase. Konks aga selles, et Lepik hakkab uuema
rahvalaulu võtteid varakult kasutama (lorilaulu). Mõnel juhul ka otseselt irriteeriv lorilaul
joomalaul. Rõhutatud madalaus või veidi solgine lehk on sellel juures, see võiks olla midagi,
mis viisaka ja konservatiivse lugeja maitset proovile paneb. Võib öelda, et see stiil seeditakse
kuidagi ära ja selle nähakse ka enesepromoodilist alget.
Visnapuu on Lepikule oluline taustaautor. Ta ise on rõhutanud, et ta on parimet kontakti
saanud Eesti meelauuletajatega, naiste kirjutatust pole ta kunagi eriti aru saanud (Liiv,
Visnapuu, Talvik jm).
Modernism Lepiku jaoks on vabavärss, tal hakkab üksikkujund mängima senisest suuremat
annaabi.ee 
