Ökosüsteem
Hõimkond rohevetikad Chlorophyta on vetikate seas liigirikkamaid. Eesti aluspõhja settekivimites
leidub põhiliselt männas-põisvetikate kivistisi. Nendega sarnanevad tänapäevased vetikad asustavad
troopilisi ja lähistroopilisi meresid ning arvatavasti samalaadsetes tingimustes kasvasid vetikad ka
oma õitseajal Paleo- ja Mesosoikumis.
Vetikate iseloomulik värvus lubifossiilides ei säilu. Punavetikastest on Eestis säilinud ebamäärase
kujuga mügarikke perekonnast Solenopora . Seda tüüpi vetikad tekkisid juba Hilis-Kambriumis.
Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas
värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid
rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Sõltumata värvusest toimub kõikides vetikates
fotosüntees.
Vetikad paljunevad nii suguliselt kui mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine võib toimuda
vegetatiivselt või eostega
annaabi.ee 
