Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
crescendosid orkestris (kusjuures sama rütmimotiiv kordub kogu aeg), aga see esineb juba varasemates itaalia ooperites
ning ulatub tegelikult tagasi Mannheimi sümfooniaheliloojate koolkonda (18. sajandi keskpaik ja teine pool).
16
1824 suundus Rossini Pariisi (vt grand opéra). Pärast 1830. aastat kirjutab ta instrumentaalmuusikat, laule,
kirikumuusikat (Stabat mater, Petite Messe solennelle väike pidulik missa)
Itaalia romantiline ooper (alates 1820. aastad). Uus: Keskpunktis on (kõrgest soost) üksikisiku saatus, kes kannatab
teiste intriigide tõttu. Sentimentaalsed süzeed, õrnad, sageli hullumeelsusse langevad daamid. Numbriooper. Aaria
endiselt keskne, siiski kasvab ansamblite osatähtsus, numbrid võivad sujuvamate üleminekute abil moodustada
suuremaid stseene. Psühholoogilised nüansid kajastuvad esmajoones vokaalmeloodikas, orkester eelkõige