Üldine Teatriajalugu II
proovitöö rutiinse koormaga. Ta vajas hädasti assistenti, kelleks võis olla kas suflöör või siis
keegi trupi näitlejatest, kes antud etenduses kaasa ei teinud. Assistendi ülesanded olid lihtsad ning
neil polnud midagi pistmist loominguga nt rollide jagamine osatäitjate vahel, kujunduses
kindlaks teha, millist tüüpi dekoratsioone konkreetse tüki jaoks vajatakse. 19. sajandil toimus
teatris liikumine soleerimiselt ansambli suunas, loominguliselt enesekesksuselt enda sobitamise
suunas teistega lavaruumisja -ajas, mida hakati tähistama sõnaga ,,misanstseen" direktori
assistendi ülesandeks oli jälgida, et näitlejad laval üksteist ei varjaks. Ta võis teha märkmeid
näitlejate paigutamise kohta fikseeritud misanstseenid, seda tööd nimetati juba stsenaariumi
kirjutamiseks. Abitöölisest ehk assistendist saab lavastaja. Teater vajas kedagi, kes oleks suutnud