Eesti rahvamuusika
Perekonnaballaadide sisuks on sugulaste vahel aset leidnud traagilised sündmused ("Mehetapja", "Naisehukkaja", "Tütarde tapja"), sageli
jäävad tegelaste käitumine ja selle põhjused tänapäeva inimesele salapäraseks.
Sõjalaule on meie laulurepertuaaris üldiselt vähe ja olemasolevateski domineerib eitav suhtumine sõjasse. Kõige tuntum on "Venna
sõjalugu".Nekruti- ja soldatilaule on rohkesti. Et nekrutikohustuse (25 aastat) seadis 1796. aastal sisse keiser Paul I, võib seda laululiiki
pidada suhteliselt nooreks. Suur osa neist on siirdevormilised.
Jutustavaid laule on mõnikord saatnud ka liikumine. Neid on lauldud kiigel, teed käies või koos tagasihoidliku tantsulise liikumisega, näiteks
eriliselt ringis sammudes ("Kihnu ratas").
7.2. Lüürilised lauludLüürilisi laule lauldi enamasti uuematel regiviisidel.
annaabi.ee 
