Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"solaarse" - 3 õppematerjali

Päikeseenergia esitlus
20
pptx

Päikeseenergia esitlus

Päikesepatarei Töötav monoteraline päikesepatarei elektronmikroskoobis Kui suur pindala oleks vaja katta päikesepaneelidega? Kuidas päikesekollektor töötab? Ø Läbinud kollektori spetsiaalkatte, langeb otsene päikesekiirgus kollektori tumendatud kunstmaterjalist või metall-pinnale, kus kiirgus neeldub ning muundatakse juurdekuuluva tehnilise keskuse abil vajaminevaks soojusenergiaks Ø Põhisõlmedest kuuluvad solaarse küttesüsteemi juurde lisaks kollektorile veel juhtimis- ja andmekeskus, mahuti(d) soojuse akumuleerimiseks ning tarbevee soojussõlm. Viimane välistab vajaduse eraldi soojaveeboileri järele. Võimalik on kasutada ka olemasolevaid mahuteid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Päikesepaneel...

Füüsika → Füüsika
24 allalaadimist
Inimene ja elektriväli
5
odt

Inimene ja elektriväli

Püsielektriväljad Staatiline elekter Mõõdetakse volt meetrites ( V/m). Vähese õhuniiskuse korral laaduvad kunstkiust materjalid. Ehitusmaterjalid, riided, põrandakatted jm. Kui seista elektrostaatiliselt laetud vaibal ja puudutada mingit eset, tekib läbi keha voolav alalisvool, mis tühjendab laengu. See võib häirida südametegevust. Looduslikud väljad- geostatsionaarsed väljad Need väljad koosnevad erinevatest väljadest ja kiirgustest, mis moodustavad geo- solaarse süsteemi. Geo- solaarne süsteem- arvestatakse nii Maa kui ka Päikesesüsteemist tulevaid välju ja kiirgusi. Olulisemad geo- statsionaarsed väljad on: Maa elektrilised ja magnetilised väljad Need on madal- ja kõrgsagedusväljad, püsiväljad. Maa magnetvälja tugevus Kesk- Euroopas on umbes 32 A/m või 40 mT. Atmosfääri väljatugevus on 100- 500 V/m, äikese korral aga võib tõusta kuni 20 kV/m ja rohkemgi. Geoloogilised kiirgused

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
Referaat Päikeseenergia
10
doc

Referaat Päikeseenergia

mitteregulaarsed. Päikesekollektorite baasil töötava päikeseenergia kasutamine on lisakütte võimalus, mille abil saab hoone aastasest soojusenergia tarbest katta 20­60%. Kuidas päikesekollektor töötab? Läbinud kollektori spetsiaalkatte, langeb otsene päikesekiirgus kollektori tumendatud kunstmaterjalist või metall-pinnale, kus kiirgus neeldub ning muundatakse juurdekuuluva tehnilise keskuse abil vajaminevaks soojusenergiaks. Põhisõlmedest kuuluvad solaarse küttesüsteemi juurde lisaks kollektorile veel juhtimis- ja andmekeskus, mahuti(d) soojuse akumuleerimiseks ning tarbevee soojussõlm. Viimane välistab vajaduse eraldi soojaveeboileri järele. Võimalik on kasutada ka olemasolevaid mahuteid. Kollektorid paigaldatakse katusekattele või monteeritakse sarnaselt katuseakendega katusesse. Kollektor täidab sel juhul samaaegselt katusekatte ülesannet, pole tarvis kollektorialust laotuspinda eraldi katta

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
177 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun