Reisikiri
korraga, hip-hop musa, jaapani pop, kulme kitkuvad noormehed (Tokyos kitkumata kulme ei
leiagi), tüdrukutel laigulised sõjaväepüksid koos pikkade teravate ninadega tikkkontsadega, rasedate
T-särgid, Hello Kitty (meie 25-27-aastaste põlvkond peaks lapsepõlvest mäletama seda ajulageda
kassi pildiga T-särki, see oli ainuke välismaa kirjaga särk, mis meil stagnaajal saada oli. Siin on
terved Hello Kitty poed mõttetut stuffi täis), blondeeritud juuksed, värvilised kontaktläätsed,
solaariumibeibed on rohkem nagu paari aasta tagune rõõgatus, kuid neid näeb ikka veel üsna
märkimisväärsel hulgal ja muidugi kõige tähtsam: mõõdapääsmatud Louis Vuittoni kotid itc (kui sul
Vuittoni kotti pole, siis sa nagu polekski tüdruk!)
Vuittoni uue poe avamisel (mitte et tema poode Tokyos enne poleks olnud!), veetsid mõned
järjekorras kaks ööpäeva, et aga kindlasti avamise sooduspakkumisest osa saada. Mu tuttav, kes
teisel päeval poodi külastas, pidi sabas seisma 40 minutit.