külge pookida. Kui neid sõnu hakataksegi kasutama näiteks kohtuasjades, peavad professorid varsti imestama, kui kehv on advokaatide keeleoskus. Tegelikult peaks keelt looma suured kirjanikud, kuid Eestis on neist puudust. Riigivanem võiks luua autasu, mille kirjanikule andmisel saaks ta nii suureks, et keskkooliõpilane võiks temalt keelt õppida. Reegliteloojatest teadlased peaks aga sokutama mõnda instituuti, kus nad elavat keelt ei tapaks ning sinna peaks saatma ka kõik kirjanikud, kes kirjutavad surnuile. Muidu peavad õpetajad õpilastelt reegliteta keelt õppima hakkama. Tammsaare tekst seondub tänapäevaga mitmeski mõttes. Kõnekeel ja kirjakeel erinevad üksteisest olulisel määral ning ometigi teevad keeleteadlased juurde veel reegleid, või kustutavad vanu. Pean siiski tõdema, et meie keel muutub nende tõttu veidikenegi loogilisemaks ja paljud reeglid lubavad
täitma sattus ta vanasse mõisa, kuhu sakslased olid lahkudes pommi jätnud ning mille viskas õigel ajal aknast välja ei keegi muu, kui soome mundris Raimond Kaugver. Ullo oli ka tunnistajaks sellele, kui admiral Pitka sai ülemjuhatajalt kõne, mis käskis tema vägedel taanduda, sest valitsus astub tagasi ja lahkub maalt. Kui Ullo samal õhtul koju läks oli Maret juba jalgrattad põgenemiseks valmis pannud. Nad pidid minema randa ja ennast kusagile paati sokutama, et Rootsi põgeneda. Poole tee peal jäid nad ühte tallu öömajale. Seal oli ka palju teisi põgenikke. Hommikul otsustasid nad ikka kodumaale jääda ja kuidagi hakkama saada. Jaak ja Ullo ei näe üksteist kümmekond aastat. Peale neid pikki aastaid läheb Jaak Ullole külla. Ullo töötab nüüd kohvrivabrikus, tervislikust vaatepunktist üsnagi ohtlikul kohal nimelt kemikaalidega seotud kohal. Ullol on kodus palju väikseid täpses mõõtkavas mudeleid