Õiguse ja eetika areng antiigist valgustuseni
„Inimese hing kannab eneses kõlbelise käitumise mõõdupuud, mis jääb talle ka siis, kui
langevad kõik välised autoriteedid.“ Inimene on võimeline eetiliselt käituma läbi enese
loomuse tundma õppimise – mis ei saa olla halb.
Sokrates ei vastandanud õiglust seaduseõigusele.
● Ainus vastuhakk, mida võib osutada ebaeetilisele õiguskorrale oli ühiskonna ethose
tõstmine kõlbelise kodaniku tasemele – haridus. Sokrate püstitas objektiiv-eetilisuse
probleemi.
Platon (427-347 e.Kr)
Inimese käitumine on kolme astmeline:
1. meelelisus, ihad, instinktid
2. jõud, julgus, tahe
3. mõistus
Ihade üle valitseb tahe, mida juhib mõistus. Eetiline käitumine on mõistuslik.
Riik on vajalik seetõttu, et igaüks üksikuna ei ole täiuslik, riigis on aga
võimalik tööjaotuse kaudu ühendada kõikide võimed täiuslikul moel.