Näiteks, tarkvaratööstuse kasumi kadude summa oli 1993. aastal 12,8 miljardit dollarit (Austin American-Statesman 1994), mis näitab, et suur arv tarkvara toodetest oli läbi piraatluse saadud. Järelikult on piraatlus tõsine probleem tarkvara-, muusika- ja filmitööstuse arengu jaoks. Kuid kas internetipiraatlusel on ka positiisveid külgi? Ehk on internetipiraatlus ka kuidagimoodi tootjatele kasulik, rääkimata tarbijatest? Internetipiraatluse ajalugu algab aastast 1975, kui Dan Sokol, kes oli Homebew Computer Club liige, kopeeris versiooni programmeerimiskeelest BASIC [1]. Sellest saadik on piraatlus ajapikku kasvanud. Tänaseks on internetipiraatlus väga palju etappe läbinud ning arenenud väga targaks ja keeruliseks, valmistades peavalu paljudele mõjuvõimsatele isikutele, näiteks Hollywoodis ning muusika- ja tarkvaratööstuses. Massilise piraatluse alguseks võib lugeda programmi Napster, mille teenused toimisid aastatel 1999-2001 ning mis andis inimestele
Rootsi Kristdemokraterna Andrey SLABAKOV Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon Bulgaaria VMRO Massimiliano SMERIGLIO Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Itaalia Partito Democratico Vincenzo SOFO Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Itaalia Lega Michaela ŠOJDROVÁ Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Tšehhi Křesťanská a demokratická unie - Československá strana lidová Tomislav SOKOL Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Horvaatia Hrvatska demokratska zajednica Jordi SOLÉ Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Hispaania Esquerra Republicana de Catalunya Susana SOLÍS PÉREZ Uueneva Euroopa fraktsioon Hispaania Ciudadanos – Partido de la Ciudadanía Martin SONNEBORN Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed Saksamaa Die PARTEI Sylwia SPUREK Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Poola Independent Maria SPYRAKI
annaabi.ee 
