Kunst avab tee maailma mõistmisele
Eks ole seda märgatud
igal ajal.
Kui kunsti ülesanne on harida inimest, tuues nähtavale maailma probleemid, kas võib siis
panna uue võrdusmärgi kunsti probleemide ja elu probleemide vahele? Vaadates pea kümme
aastat tagasi kirjandus- ja meediamaastikule hüpanud K. Kenderit, K. Rakket ja Contrat, siis
on minul sellele väga raske vastata ma ei kujuta nende näidatud elu ettegi. Enam
puberteediealiste huviorbiidis keerlevad transformerslikud masinad jätavad mulje läänelikust
sokiteraapiast ja turumajanduslikust laiskusest.
Tihti on kunstnikul väga keerukad mõttekäigud, milles lugeja kergesti eksib. Meenutades
Eesti Televisiooni intervjuud lavastaja R. Trassiga, kus ta nimetas M. Undi teoseid ja tükke
telemängulisteks mõistatusteks, tahan öelda, et inimene on laisk ega viitsi mõelda.
Üheksateistkümnenda sajandi kirjanikud (ja varasemadki) oleksid justkui pidanud lugejat
lauslolliks, mistõttu oli vaja kõik probleemid viimse detailine lahti nämmutada, samas kui
annaabi.ee 
