Usuvabadus Eestis
püüdleb usuvabadusele, siis tuleks luua tõeliselt võrdsed võimalused kõigile usunditele.
Eesti riik peaks toetama oma kultuuri: kultuurimajade korrashoidu, koolide rahvalaulu ja
tantsurühmasid ja nii edasi. Kui tuleb riigipoolne toetus, siis tuleb rahvas maal taas
talgutele ja kiigeõhtutele, säilivad rahvatantsud ja laulud koos käsitöötubade ja
muistenditega. Siis ei ole vaja enam minna muuseumisse, kui tahetakse lapsele algupärast
eesti nime, hällilaulu või sokimustrit leida.
Eestlase suhe religiooni kipub olema selline kui silma ei hakka, elamist ei sega, las olla.
Aga see ei ole vaba rahva ja inimese suhe. Igal usundil on oma koht maailmas, seda
lihtsalt ei saa keegi eitada. Usk pakub tunde erksust ja vaimsust. Usuline kogemus
arendab vastuvõttu, mida muuga võrrelda ei saa.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Ajakiri Kultuur ja Elu 3/2002
2. Hansen,H. Usust, elust ja usuelust Eestis. Tallinn, Eesti Kirikute Nõukogu 2000
3. internetilehekülg: www
annaabi.ee 
