Eesti kirjandus eksiilis, paguluses
Pinge
loob 5-aastase orvuks jäänud vennatütre saabumine õdede ellu.
"Ohvrilaev"(1960) on äärimselt hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega romaan. Kooliõpetaja
Martin Justus kirjutab raamatut Sokratesest, kes oli pühendunud puhta mõistuse teenistusse,
kainetele ja loogilistele arutlustele. Sama printsiibi on M.Justus seadnud esikohale ka oma elus.
Justussaadabperekonnasuvitama,jääbiselinnakäsikirjagatöötama.Ta jääbraskustesse
Sokaratese viimaste elupäevade mõtestamisega. Oma elu viimaseid päevi ei pühenda Sokrates mitte
mõistuse, vaid muusade teenimisele. M.Justus armub äkitselt noorde klaverimängijasse Isebeli
hetkel, kui viimane on teinud otsuse oma elu lõpetada. Justuse "Ohvrilaeva" teekonna mõjul lükkab
temagi oma kohtuotsuse 30 päeva edasi. Justusel pole jõudu loobuda oma senisest elust ja tulevasest
karjäärist, temas jääb peale ikkagi mõistuseinimene. Isebel sooritab enesetapu veel enne kui 30