Euroopa ja loodusgeograafia
taimkate ja hakkab ladestuma turvas. Eriti soodsad tingimused on selleks parasvöötmes.
Euroopas esineb soid rohkem põhja ja loodeosas, okas- ja osalt ka segametsade vööndis.
Soode tekkele aitab kaasa ka pinnamood. Tasastel aladel on vee äravool aeglane, vesi koguneb
mitmesuguste tõkete taha, seiskuv vesi on hapnikuvaene ja seal pidurduvad
lagunemisprotsessid. Veekogu põhja hakkab ladestuma muda, hiljem tekib sinna orgaanilise
aine lagunedes turbakiht.
Euroopas on üks soisemaid piirkondi Skandinaavia tasasem idaosa. Soome on oma soode
pindalalt maailmas esikohal, viimastel andmetel on soode all seal umbes 29 % maismaast.
Enam on soid Põhja-Soomes, kuigi arvestuste järgi on sealsetest kunagistest algupärastest
soodest järel vaid kolmandik. Suurim soo on Lääne-Lapis Rootsi piiri ääres asuv Teuravuoma
soo pindalaga 7000 ha.
Rootsis on soode all 15 % pindalast, Norras umbes 6 %. 1930. aastatel oli Norras soode all
annaabi.ee 
