"soiguval" - 1 õppematerjal

Franz Kafka

disse, otsekui sest mingit abi võiks olla. Lõpuks leiab ta end jälle «alasti selle üliõnnetu ajajärgu külma kätte jäetud, maise kaari- kuga, ebamaiste hobustega ­ nii ekslen ma vanamees ringi. Mu kasukas tilpneb kaariku taga, aga ma ei ulatu seda võtma, ja keegi patsientide sagivast karjast ei liiguta sõrmegi. Petetud! Petetud! Korragi kuulda võtta öökella eksihelinat ­ seda ei tee enam iial heaks!» Novell lõpebki sel somnambuulselt soiguval noodil. Siin ilmneb Kafka üldine vastumeelsus maailma suhtes ning omalaadne «õnnetusefilosoofia», mille ta ise on sõnastanud nii: «Kõik inimeste hädad saavad alguse sellest, et kodust välja minnakse.» Kõige üllam võimalik eesmärk või ajend kodunt väljaminemiseks ­ maa- arst võtmas kuulda raskelt haige kutset ­ osutub iseenda jälgiks paroodiaks, pettuseks ja seatembuks, mis on otsekui lavastatud selleks, et maa-arst oma praksisest, väärikusest, kodust, riietest