A.dumas Kolm musketäri terve raamat
» ütles mileedi. «Juba eile tembeldasid need härrad minu
haiguse komöödiaks ja täna oleks see kindlasti niisamuti. Eile õhtust saadik on nad
jõudnud kindlasti juba arsti hoiatada.»
«Siis öelge ometi, mileedi, milliseid arstimeid te vajate?» küsis kärsituks muutunud
Felton.
«Ah, mu jumal, kas mina siis tean? Tunnen ennast lihtsalt halvasti ja mul on ükskõik,
mis mulle antakse.»
«Minge kutsuge lord Winter siia,» ütles Felton, kes oli tüdinud mileedi alalisest
soigumisest.
«Oh, ei, ei, ärge kutsuge teda, mu härra,» hüüdis mileedi. «Ma vannutan teid, mul on
hea, ma ei vaja midagi, ärge kutsuge teda!»
Sellesse hüüdesse pani ta nii iseäraliku ägeduse ja kaasakiskuva väljendusrikkuse, et
sellest haaratud Felton astus paar sammu ettepoole.
«Ta tuli,» mõtles mileedi.
«Siiski, mileedi,» ütles Felton, «kui te tõepoolest olete
543
haige, peab saatma arsti järele. Kui te meid aga petate seda halvem teile. Kuid siis ei