Eesti lähiajalugu
Lisaks ei parandanud see
maal sotsiaalseid, majanduslikke olusid ega inimestevahelisi suhteid.
Talupoegadel riiklikud koormised ja kohustused: põllumajandussaaduste riigile müümise kohustus, talvine
metsaraie kohustus, teede korrastamine jne. Suuremailt taludelt nõuti kõrgeid makse, põllumehed, kel üle 20
ha maad, pidid 1947. aastal loovutama ca 40% oma tulust maksudeks, järgneval aastal juba 75%.
Moodustati riiklikke põllumajandusettevõtteid – sohvoose ja masinatraktorijaamu, ka hobulaenutuspunkte.
Sundindustrialiseerimine.
Sõjajärgsetel aastatel Balti riikid NSVLi meelepäraseim piirkond, kus arendada ja moderniseerida tööstust.
Siin oli olemas suur hulk oskustöölisi ja hästi välja arenenud infrastruktuur, mis oli sõjas vähem kannatada
saaanud.
Tööstuse arendamise põhitandriteks Eestis põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Tööstustööliste arv kasvas
1945. aasta 26 000-lt 1950. aastaks 81 000-ni
annaabi.ee 
