Eesti lähiajalugu
mõjutama kuni 60. aastate lõpuni välja. 1960. kujuneb reaalseks võimukeskuseks kohalik majand - sellest
olenes, kuidas piirkond maj edeneb. 1951. aastal alguses oli u 2200 kolhoosi, lisaks 112 sohvoosi, 53.
aastaks 531 kolhoosi ja 102 sohvoosi. Mida aasta edasi, seda vähem kolhoose on, sohvoodide puhul arv
väga palju ei muutu. Kolhoos - kollektiivmajand, formaalselt nende inimeste oma, kes selle liikmed olid.
Sohvoos - riiklik asutus. Hiljem kohaliku elu keskseks saab see kohalik majand - selle direktor oli A ja O
(Kirovi Kalurikolhoos nt, mis oli väga erinevate kihistustega - suurepärane näide, kuidas nõukogude
tingimustes on erisuunalisi arenemisi soodustada). Kolhoosi kõige suurem negatiivne asjaolu oli see, et see
vähendas omandisuhteid. Kui neid külanõukogusid vaadata, siis kõige suurem kärpimine toimub just 50.
aastatel - 320 1954. aastal?. 1960. aastaks on järel pisut üle 300, 1966