Eesti lähiajalugu
Tegelikult mõjutas seda protsessi ka maaelanikonna kiire vähenemine.
Kolmandaks oli väga oluliseks mõjuriks ka kolhooside ühinemine - see protsess jäi mõjutama haldusjaotust
mõjutama kuni 60. aastate lõpuni välja. 1960. kujuneb reaalseks võimukeskuseks kohalik majand - sellest
olenes, kuidas piirkond maj edeneb. 1951. aastal alguses oli u 2200 kolhoosi, lisaks 112 sohvoosi, 53.
aastaks 531 kolhoosi ja 102 sohvoosi. Mida aasta edasi, seda vähem kolhoose on, sohvoodide puhul arv
väga palju ei muutu. Kolhoos - kollektiivmajand, formaalselt nende inimeste oma, kes selle liikmed olid.
Sohvoos - riiklik asutus. Hiljem kohaliku elu keskseks saab see kohalik majand - selle direktor oli A ja O
(Kirovi Kalurikolhoos nt, mis oli väga erinevate kihistustega - suurepärane näide, kuidas nõukogude
tingimustes on erisuunalisi arenemisi soodustada). Kolhoosi kõige suurem negatiivne asjaolu oli see, et see
vähendas omandisuhteid