Peeter I
Peale
poolpimeda ja haige poolvenna Ivani jäi tsaaritroonist kõrvale ka ta poolõde Sofia,
kes end kõrvale jäetuna tundes püüdis teha kõike, et upitada Peetri kohale Ivan, kuid
selleks vajas ta toetust väljaspoolt Bojaaride Duuma. Sofia õnneks oli kujunenud
olukord, kus streletsid, ärevil lakkamatutest vaidlustest oma juhtimiskorralduse, palga
ja tingimuste üle, osutusid Fjodori surma järel eriti tundlikeks kuulujuttude suhtes,
mis pajatasid Kremlis valitsevast ebaõiglusest ja sohitegemisest. 2 Niisiis algatas
auahne ja võimujanuline Peetri poolõde Sofia mitmeid streletside mässe, milles
hukkusid paljud süütud inimesed otse noore valitseja Peeter I slime ees. Nende
jõhkrate ja veriste mässude tagajärjel jäi Peetri nägu tõmblema, ta hakkas ühte jalga
järel vedama ning tal olid närviatakid.
Ja kuigi Peetrile lõppesid need mässud mõneti saatuslikult ja mitte heas mõttes, siis
Sofiale tõid need tulu, sest ta oli saavutanud oma peaeesmärgi. Nimelt 25. juunil
1682