Põhikooli geograafia eksamimaterjal
Valdava osa Eesti pinnakatte setetest moodustab moreen.
Rohkesti leidub ka liivasid ja savisid. Pinnakatte hulka loetakse ka turvas, mida praegugi
soodes juurde tekib.
Eestis leidub kõikjal palju rändkive, mida samuti võib pinnakatte hulka lugeda.
Lääne-Eestis on palju viirsavisid, mida iseloomustab õhukeste heledamate ja tumedamate
viirgude vertikaalne vaheldumine. Heledad viirud on liivakamad, need moodustusid suvel,
kui sulavett oli rohkem ja see oli sogasem. Tumedad viirud tähistavad savikaid vahekihte,
mis settisid järve põhja talvel, kui jääd ei sulanud, vesi oli enam vähem selge ja põhja
langesid suvest saadik hõljuma jäänud peenemad osakesed.
Pinnakate või selle ülemine osa on kõikjal Eestis taimestiku poolt ümber kujundatud mullaks.
Järjest laieneb taimse päritoluga pinnakatte - turba - esinemisala. Pärast jääaega oli Eestis
järvi palju rohkem kui praegu. Enamik neist on tänaseks kinni kasvanud ning järvesetetega ja
annaabi.ee 
