Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks
“Anonüümsele süüdistusele”
vastates väljendab Sokrates oma respekti sedalaadi teadmise suhtes, kuid väidab, et tema ei ole
kunagi tegelenud “maa-aluste ja taevaste asjade uurimisega”, kuna tema valdkond, mis teda
huvitas, on olnud lihtsalt teine.
Teine pool “anonüümsest süüdistusest” käsitab Sokratest aga sofistina. Sellest käsituseviisist
distantseerus Sokratese juba hoopis teravamalt. Nimelt ütleb ta, et see tarkus, mida sofitid ütlevad
endal olevat, on tema arvates mingi jumalik tarkus. Kui temal, Sokratesel, ka mingi tarkus on, siis
on see tavaline inimlik tarkus. Esmapilgul paistab nagu kiidaks Sokrates selle väitega sofiste;
kuid kuivõrd sofistid on ilmselt ikkagi ka inimesed ja mitte jumalad, siis tegelikult vihjab
Sokrates sellele, et ta peab sofiste petisteks.
1
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
annaabi.ee 
