Tasuta tarkvara
reaalselt mingit lahendust vajatakse, kasutada kavatsetakse ja kasutada osatakse. Kui
kasutamismugavus ja funktsioonid annavad konkurentsis olulise eelise, siis on tasulise
tarkvara soetamiskulud ennast õigustavad. Teisalt kui kasutajad ise ei halda programmi
võimalusi vajalikul tasemel, siis võib tekkida olukord, kus kasutatakse ikkagi peamiselt või
ainult neid funktsioone, mida pakub ka tasuta tarkvara ja sellisel juhul tuleb tasulise tarkvara
soetamiskuludele liita ka koolituskulud uute võimaluste juurutamiseks kasutuspraktikasse.
Nii on majandustarkvara puhul sageli tasuta lahendused ka lihtsamad ja väheste võimalustega,
kuid väikefirmades ajavad asja edukalt ära. Keerulisemate lahenduste vajadusel ning
spetsiifiliste programmide puhul on programmi arendamine töömahukas ja seetõttu ka
kulukas ning neid reeglina tasuta kasutamiseks ei võimaldata.