saale Vatikanis. Sellest tööst sai nii Raffael kui tema maalistuudio suurt materiaalset tulu, töödest nagu freskod ja lihtsamad maalid. Arvatavasti sai ta siiski vähem, kui meie kaasajal oksjonitel tema tööde eest makstaks, samas ülistades Raffaeli perfektset vormi-ja värvitaju. Kindlasti suurimaid kõrgrenessanssimeistreid, kelle tööd vapustavad paljusid hilisemaid generatsioone veel kaua. Mida paavst Roomas pidi konstateeris, oli see, et mehed praktiseerisid "sõnulseletamatut" sodoomiat. Kiriku seisukoht oli, et anaalseks on "looduse vastu", kuna selline akt ei tooda järglasi. Itaaliast oli saanud "Soodama Ema" ja Firenzest tema "poeg, järeltulija". Homoseksuaalsus oli Firenzes ühenduses meeste sotsiaalse suhtlemisega. On fakt, et sodoomial oli suur osa ka meeste sotsiaalses kultuuris. Renessansiaegset Firenze vabariiki valitses Medici perekond. Homode jaoks oli Medici valitsus valdavalt tolerantne ja isegi soosiv. Lorenzo Medici lähedane
Kui leiti uus Apis, siis peeti püha kogu maal. Kes sellise looma tappis, olgu siis enda kaitseks või kogemata, see sooritas kuriteo, mida karistati surmanuhtlusega. Juhul, kui see loom pidi minema hädatapmisele, toodi talle eelnevalt rikkalikke ohvreid. Tappa tuli valutult, sest loom sündis pärast surma uuesti ja võis tuua oma liigikaaslaste kaudu inimestele häda. Kummardatud loomades nähti ka surnud, ent uuestisündinud sugulasi. Mõned teadlased arvavad, et üksnes nii võib mõista sodoomiat, mida egiptlased harrastasid jumalike loomadega. Herodotos teatab näiteks ühest naisest, kes tegi seda jääraga kõigi silme all. Isegi pühadele Apis- härgadele anti aeg-ajalt ette mõni naine. Nagu üks saksa teadlane Alfred Wiedemann kirjutas oma töös "Der Tierkult der alten Ägypter" (1912,"Vanade egiptlaste loomakultus"), peeti eramajades madusid ja väikesi neljajalgseid majajumalatena. Nood elasid kabelikujulistes puurides ning neile toodi ohvriande ja kingitusi