isiku. Tänapäeva Eestis ei toimi demokraatia päris nii nagu peaks. Riigikogulased on väga uhkeks ära läinud, enamus nendest ei mõtlegi riigile vaid iseenda heaolule. Loomulikult tuleb enda heaolule ka mõelda, kuid riigiametniku põhitöö on siiski vaadata, et riigis oleks kõik korras. On olemas mitmeid tõestusi, et riigikogus ei tehta oma tööd: mitmetes loengutes ei tehta märkmeid (istutakse enda mobiiltelefonides või soditakse märkmepaberile), paljud ei käi isegi istungitel kohapeal. Minu arvates on meie riigi juhid nõus üldse riigikogus olema, sest selle töökohaga teenib üsna palju. Kas see on demokraatia täies hiilguses? Valimistel lubab iga erakond midagi teha, et ikka neid valitaks, kuid kõik lubadused unustatakse äkki, kui võidetakse koht riigikogus. Väga mitmed probleemid, mida kodanikud on kurtnud jäävad tegemata, kuigi lubatakse, et sellega tegeletakse.
· Disaini vead (JavaScript, ActiveX, ...) - veebilehtedega saab kaasa panna JavaScriptis kirjutatud skripte, alguses oli turvadisain olematu, see lisandus hiljem jupikaupa; Java appletid ise alguses turvalised, aga neile antakse õiguseid käivitada muid applete ja õigus otsustada antakse kasutajale ja nii kaob ka turvalisus; ActiveX sertifikaadid - tänapäeval pigem minevik · Implementatsiooni vead, näiteks: Puhvri ületäitumised - mälus lubatakse 1KB, ründaja saadab 2KB, soditakse üle järgmise jupi andmeid (enda väärtustega või lihtsalt toimivuse häirimiseks) Failisüsteemi ja juurdepääsu semantika - kui on määratud, et aadressid on tõstutundikud ja läbivalt väikeste tähtedega, siis Windowsis on aadressid tõstutundetud. Probleemid erinevate turvatsoonide segamisel - kasutatakse veebist leitavaid JavaScript- koode ja viidatakse otse võrgus olevatele failidele; sellisel juhul tuleb usaldada ka neid välijastpoolt saadavaid koodijuppe.
annaabi.ee 
