elektron, kuid Rutherford oli juba kallal eksperimente gaaside käitumine pärast kokkupuudet radioaktiivse. Sel aastal märkis ta paljud omadused radioaktiivsuse ja sai tuttavaks katsemeetodite selle uue teaduse. Aastal 1898 Rutherford taotletud uuringute professori McGilli Ülikool, Montreal, Kanada. Seega, endiselt on alla 28-aastased, Ernest Rutherford sai professor ja kantakse esimese suure perioodi teadusliku avastuse oma elus. Aastal 1901 inglise keemik Frederick Soddy aidanud Rutherford oma töö radioaktiivsuse ja sees umbes aasta nad aru, et radioaktiivse aatomi muudatusi erinevate aatomite kohta kiirguse. Koos nad Töid põhjuse ja iseloomu radioaktiivsuse ja omaalgatuslik ümberkujundamine "teooria radioaktiivsust. Rutherford ka õnnestus töö alfa osakesed (beeta osakesed olid selleks ajaks teada, et elektroni) ja avaldatakse üldist raamat radioaktiivsete muutus 1903. Aastal 1904 tema esimene raamat, radioaktiivsus, on avaldatud.
AATOMIFÜÜSIKA 1896.a. – Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. – Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. – Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. – Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on
β - kujutavad endast ülikiiresti liiuvate elektronide voogu. β – kiired on suurema läbitungimisvõimega kui α - kiired γ - kiired kujutavad endast elektromagnetlaineid lainepikkusega 10-13 – 10- 10 meetrit. Väga suure läbitungimisvõimega, levivad valguskiirusel (300000 km/s) kõige ohtlikum! Radioaktiivsed muundumised Radioaktiivsetel muundumistel toimub aatomituumade iseeneslik muundumine teiste elementide tuumadeks. Need muundumised alluvad nn Soddy nihkereeglile. 1) α lagunemine – tuuma laeng väheneb 2 võrra ja mass 4 ühiku võrra. Eraldub α osake, element nihkub tabelis 2 koha võrra ettepoole. 2) β lagunemine – tuuma laeng väheneb 1 võrra, element nihkub tabelis 1 koha võrra tahapoole. γ - kiirgus võib esineda nii α kui ka β lagunemisega koos, aga ka eraldi. Γ – kiirguse korral jääb tuum samaks, toimub vaid prootonite ja neutronide ümberkorraldumine tuumas. Radioaktiivse lagunemise seadus
see väljendab ? 32. Missugune asjaolu torkab silma elementide aatommasse jälgides ? 33. Mis on massiarv? 34. Miks ei saa tuumade unuversaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum (prooton) ? 35. Mis on isotoobid ? Sõna "isotoop" tuleb vanakreeka sõnadest (ísos 'sama') ja (tópos 'koht'): isotoobid asuvad perioodilisustabelis ühel ja samal kohal. Sõna võttis algselt ingliskeelsena (isotope) kasutusele Frederick Soddy 1914. aastal. 36. Millest koosneb aatomituum ? Aatomituum koosneb nukleonidest 37. Millega võrdub massiarv ? Tuumaenergia kasutamine. Looduskaitse.
1. Mis on tuumajõud, nende omadused? 2.Millised on stabiilsed tuumad? 3.Mis on radioaktiivsus? 4.Iseloomusta alfa, beeta, gamma kiirgust. 5.Soddy nihkereegel. Be+n=?+alfa 6.Mis on erinevus tuuma reaktsioonil ja keemilisel reaktsioonil? 7.Mis on seoseenergia? 8.Mis on massidefekt? 9.Tremotuuma tekkimise tingimused. 10.Selgita ahelreaktsiooni. 11.Mida näitab paljunemistegur? 12.Tuumafüüsika rakendused. 13. Mis on kiirgusdoos, millega mõõdetakse, kaks ühikut? 1.Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Omadused-Väga väikeste vahemaade juures on tuumajõud tõukuv; Tuumajõud on väga väikese mõjuraadiusega; Tuumajõud on laengust sõltumatu. 2. Tuum on stabiilne, kui prootoneid ja neutroneid on sama palju. 3. Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine. 4. Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja...
AATOMIFÜÜSIKA 1896.a. Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on
Leidmata on veel Higgsi osake. Praegu otsib teadus edasi, et seletada standardmudeli põhiparameetreid: võimalikke uusi osakesi. 1931 ehitati esimene kiirendi. Elementaarosake - elektron, neutron, prooton, footon mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu tervik. I murrang(1932-1934): 1. J. Chadwick avastas neutroni. Sellele järgnes tugeva vastastikmõju avastamine. 2. K. Fayans ja F. Soddy sõnastasid nihkereeglid. 3. C. Anderson avastas positroni. 4. F. ja I. Curie avastasid tehisradioaktiivsuse ja lõid beeta-lagunemise teooria. 5. F. ja I. Joliot-Curie tõestasid, et elektron ja positron annihileeruvad kohtumisel ning sünnib kaks kvanti. Gamma-kavnt muundub vastastikmõjus tuumaga elektron-positronpaariks. Aine võib muunduda väljaks ja vastupidi. Elementaarosakesed võivad muunduda, kuid ei koosne vabas olekus eksisteerivatest osakestest.
Eenmäed ja uurimistöö juhendajat Tiia Rüütlit. 1 Mis on radoon? Radooni nimetus tuleneb ladinakeelsest radio 'kiirgan'. Radooni varasemad nimetused on olnud ka emanatsioon ( või raadiumi emanatsioon), nitoon, aktioon, toroon tulenevalt päritolust (nimed anti erinevatele Rn isotoopidele, seda tollal teadmata). [1, lk 563] Aastal 1900 avastasid Marie ja Pierre Curie, et õhk, mis on kokkupuutes raadiumiga, muutub radioaktiivseks. Ernest Rutherfordi ja Frederick Soddy uurimine kinnitas, et raadiumist eraldub õhku mingi gaas, mis pimedas helendub ja nimetasid selle nitooniks. Andre Louis Debierne täheldas, et aktiiniumi lagunemisel eraldub gaas, mille ta nimetas aktiooniks. Ka tooriumist eraldub gaas, millele anti nimetuseks emanatsioon. Tegelikult selgus, et tegemist on kõikidel juhtudel ühe ja sama gaasilise ainega, mida nimetatakse radooniks. Erinevus on vaid selles , et tegemist on radooni erinevate isotoopidega (aatomi tuumas on prootonite arv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
