Ta mõistis, et inimesed ei lähtu majanduslike otsuste langetamisel mitte oma ratsionaalsest heaolust, vaid sellest, mis on nende jaoks ihaldusväärne. Tema seeneniite pidi Schopenhaueri ja Kantini tagasiulatuv väide, et eelistuste alusmüüril rajaneb kogu ökonoomilise käitumise mudel, sai tänapäevase mikroökonoomika nurgakiviks ja lõhkus majandusteaduse ja utilitarismi vahelise vankumatu liidu. Oma teoses ,,Trattato di sociologia generale" (1916) pakkus ta välja ka uue paradigma, mis on tuntuks saanud Pareto Optimaalsuse nime all ja mis püstitab hüpoteesi maksimaalselt rahuldatud ühiskonnast. Pareto Optimaalsus kujutab olukorda, kus ühegi osapoole soove ei saa täita ilma kellegi teise huvisid kahjustamata. Sellesse laia rakendust leidnud kontseptsiooni pisut süvenedes on võimalik aru saada, miks Pareto küll tunnustas
Uusladina kantseleikeel : Coluccio 1687 Newton Philosophiae naturalis Salutati Firenzes principia mathematica (14. saj II pool)= KANTSELIIT 1748 Euler 1748 Introductio in Ladinakeelsed grammatikad: analysin infinitorum Lorenzo Valla 1444 De elegantiis 1809 Gauss Theoria motus corporum linguae Latinae caelestium Kõnekunsti-, luulekunsti- ja 1897 Emil Durkheim Sociologia. meetrikaõpikud Haritlaste kommunikatsioon, Stiilivaidlused: tsitseroniaanlus ja kirjavahetus, loengud, väitlused antitsitseroniaanlus; ladina lipsianism. keeles kuni 18/19. saj vahetuseni. Köögiladina (Latinum culinarium). Rahvakeelsed (teadus)tekstid Köögiladina (Latinum culinarium) Friedrich Menius. Jutustus
annaabi.ee 
