Käsitööliste elu keskajal
käärimata jook.
Noortele õpetati, et lauda tulles olgu käed puhtad ja küüned lõigatud. Vedelat toitu pakuti kahe
kõrvaga kausikesest seda sõid kaks naabrit, tavaliselt mees ja naine, ühest kausist viisakalt
järjepanu ammutades. Leiba ei tohtinud lõikamise ajal vastu rinda hoida. Matslikuks peeti
hammustatud toidupala tagasipanemist ühisesse kaussi ning kastme rüüpamist üle kausi serva. Ka ei
sobinud näppudega kausis sobrata või vaagnat keerutada, nii et paremad palad enda ette satuksid.
Peene kombe vastu käis laua kohal rinnutamine, luristamine, matsutamine, röhitsemine, õhu
rikkumine ja täs suuga rääkimine. Toonitati, et hästi kasvatatud inimene ei ahnitse, ei tõmba toitu
näppudega lusikale, ei topi ei suud sedavõrd täis, et hiljem on raske hingata, ei võta sinepit
näppudega, ei urgitse noaga hambaid ega nuuska laudlinasse nina.
Oma kindlad reeglid olid ka joomisel
annaabi.ee 
