Arvukalt väikesi huntämbliklase liike esineb taimestikus, kaljupragudes või kivide all. Suuremad liigi esindajad vajavad aga suuremaid alasid ja ehitavad endale tavaliselt urud, kus nad püsivalt elavad. Osad liigi esindajad armastavad soojust ja on aktiivsed päeval, teised aga harrastavad öist eluviisi. Huntämbliklased on toiduhankimisel väga aktiivsed, nende toidu moodustavad peamiselt väikesed putukad ning teised ämblikuliigid. Ta varitseb saaki liikumatult, sobivamail hetkel ründab ja võtab saagi oma kahe tugeva esijala vahele. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ja muudab ta ämblikule seeditavaks. Enamus huntämbliklasi on peamiselt tegevad päeval ja varjavad end öösiti vaenlaste eest varjualustesse. Kõrbetes elavad liigid on aga tegusad öösiti. Sealse kõrge temperatuuriga kliimas nad lihtsalt hukkuksid, ent ka nemad ei kasuta saagi püüdmisel võrgu abi
silmaring avardub, tem atunded õilistuvad, tema hing üleneb sedavõrd, et ta peaks lakkamatult õnnistama hetke, mis rebis ta igaveseks välja loomulikust seisundist, tehes rumalast ja piiratud loomast mõistusega olendi ja inimese. Kui riik ehk polis on vaimne isik, kelle elu seisneb tema liikmete liidus ja kui tema tähtsaimaks ülesandeks on enesesäilitamine, siis vajab ta teatavat kõikehaaravat ning sundivat jõudu, mis iga tema osa tervikule sobivamail kombel liikuma paneks nind neid juhiks. Ühiskondlik leping kehtestab kodanike vahel säärase võrdsuse, et nad kõik võtavad endile kohustused ühtedel ja samadel tingimustel ning neil kõigil peavad olema ühesugused õigused. Ühiskondliku lepingu eesmärk on lepinguosaliste ellujäämine. Ühiskondliku lepinguga anti riigile eksistentsi ja elu. Seadus pole õigupoolest midagi muus kui kodanike ühenduse tingimused. Seadustele allutatud rahvas peab neid ise looma.
annaabi.ee 
