Kuidas lülitada mõõduriistu võimendi omaduste mõõtmiseks? Joonestage skeemid. 37.Arvutada pingejaguri sisend ja väljundtakistus. 38.Arvutada Zener-dioodiga pingestabilisaator. 39.Ühise emitteriga pingevõimenduastme lihtsustatud arvutus. 40. Kuidas saaks transistorastme tööpunkti fikseerida? Kaks skeemi, nende omadused. 41. A-klassi võimsusvõimendusastme skeem ja omadused. 42. B-klassi SAMA TEEMA.^^^ 43.Mis on lõikenurk ja võimenduse klassid ? Milliseid võimenduse klasse on? 44. Sobitustrafo ja selle ülesanne . Kuidas arvutatakse sobitustrafo ülekandetegurit? 45. Mis on positiivne ja mis on negatiivne tagasiside? Nende omadused. Tagasisidetegur ja tagasiside sügavus. Tagasisidestatud võimendi võimendusteguri valem. VASTUSED YO 25. Transistor on pooljuhtseadis, millel on kaks p-n-siiret. Tal on kolm osa, millest kaks äärmist on ühesuguse juhtivusega, keskmine aga erineva juhtivusega. Vastavalt sellele, millist juhtivust omab keskmine osa. On võimalik valmistada kaht
..+1/Ln Trafode liigid Transformaator ehk trafo on elektromagnetiline seade (elektrimasin), mis võimaldab muuta vahelduvvoolu voolutugevust ja pinget voolusagedust muutmata. Jõutrafod Autotrafod ehk latterid ehk säästetrafod – ühemähiseline trafo – võimaldab sujuvalt pinget reguleerida. Eraldustrafod Impulsstrafod Keevitustrafod Kõrgsagedustrafod Mõõtetrafod Pingetrafod Sulatusahjude trafod Sobitustrafo Teimtrafod Voolutrafod Autotrafo sisend- ja väljund voolud I1 ja I2 on mähise ühises osas 1-2 vastassuunalised. Kuna mähise traadi ristlõiget läbib ainult voolude vahe võib selle trafo mähise traadi läbimõõtu vähendada ja täiendavalt lisaks teisest mähisest vabanemisele vaske kokku hoida. Autotrafo puuduseks on asjaolu, et primaar- ja sekundaarmähis on omavahel vahetult seotud. Eeliseks võimalus sujuvalt
võimsus võimendust, sest väljundvool on sisendvoolust voolu võimendusteguri korra suurem. Voolu suurenemise tõttu on emiterjärgurile omane väike väljundtakistus ja suur sisendtakistus, sest emitertakistuse pinge töötab vastu sisendsignaali muutustele ja vähendab seetõttu sisendvoolu. Emitteri järgu sisendtakistus on vähemalt mõnikümmend kiloomi, väljundtakistus mõnikümmend oomi. Väljundpinge on sisendpingega faasis. Kasutatakse teda peamiselt sobitusastmena, sageli sobitustrafo asemel. Tööpunkti fikseerimiseks kasutatav R1 ja R2 valitakse tavaliselt võrdsed, mis tagab maksimaalse võimaliku tüürimisulatuse. Parasiitne tagasiside tekib lülitustes vastu meie kavatsusi ja see tekib parasiit elementide kaudu so. elemendid mida skeemi joodedud ei ole, kuid nad siiski eksisteerivad nt. parasiitmahtuvus väljund ja sisend ahelate vahel Nii näiteks sisend ja väljund juhtme mahtuvuse kaudu võib osa