ISDN
kanaliks). See siin võib olla kuni 1 km
pikkune ja oma otstes tuleb ta ühendada
sobitustakistitega (terminaatoritega).
Üldiselt eristatakse kahte liiki
võrguterminala: NT1- tavaline telefoniliides
(telefonipistik); NT2-digitaalne vaheseade,
näiteks PBX üleminekuks ISDN-võrgust
NT1-le. Liideseid (võrgu rajapindu) võib
olla nelja tüüpi:
R-mitte-ISDN seadme (TE2) ja sobitava
seadme TA vahel;
S-võrguterminalide NT1/NT2 ja ISDN-
seadme (TE1)/sobitusseadme TA vahel;
T-võrguterminalide NT2 ja NT1 vahel;
U-võrguterminali NT1 ja kohaliku ISDN-
jaama vahel.
Viimased kaks teostatakse kahe
juhtmepaari abil. U-liidese telefonipistikud
ei ole rangelt standardiseeritud ja nende
tegelik kuju sõltub lõppseadmete
valmistajast.
Suurema andmeliikluse tarbeks on
kasutusel veel teine ISDN-liinide struktuur,
millele vastavat liidest nimetatakse PRI-ks
(Primary Rate Interface).
Selle aluseks on aegmultipleksimise
põhimõte ja PCM-