neetud rist, et minult nõuab paikapanemist!" Hamlet seisis hulluva maailma lättel ning oli sunnitud võtma enda kaela õigluse raske taaga. Kindlatel alustaladel seisev ühiskond oli vaid illusioon ning Hamleti ülesandeks oli see purustada. Olles mõistuselt igati tugevam kui ta ajakaaslased, oli ta võtnud endale ,,aja monteerija" rolli, kuigi oli sunnitud samamoodi nagu teisedki kõndima keskaja ja renessansi piiril. Vahest oli tema hullu mängimine vaid osa aega sobitumisest ning ühildumisest nendega, kes harva ajastu ,,mõtleva inimese" osa välja kandsid. Maailma hulluses pidi Hamlet säilitama enda ja samas näitlema kõigi jaburusega ühes kaasa.
Kloonimine Kloonimist on kasutatud juba väga pikka aega ning kasutatakse ilmselt ka edaspidi. Tänu kloonimisele on inimestel võimalik viljeleda põllumajandust, teha teaduslikke eksperimente ning arendada edasi kultuurtaimi, mis rikastavad meie toidulauda ja teadlikkust looduslikest liikidest ning nende sobitumisest teiste liikidega. Kloonid on kas raku või organismi vegetatiivsest järglaskonnast ja seetõttu geneetiliselt alati ühetaolised. Kloonide tekkimised on mitmeid eri võimalusi. Kuid mitte just alati ei ole kloonimisel ainult positiivsed küljed ning seetõttu on antud tegevus tekitanud palju poleemikat ja arutelusid. Selle vastu, et taimi kloonimise teel paljundatakse, pole inimesed üldiselt protestiavaldusi korraldanud, sest sellega kaasnevad vaid positiivsed tagajärjed
ühismälus üldjuhul aegade algusest saadik. Neid iseloomustavad iidsetesse aegadesse ulatuvad konkreetse maaga seotud traditsioonid ning maailmanägemine, mille kohaselt käsitletakse end oma maailma osana, mitte sellest eraldiseisvana. Põlisrahvad peavad oluliseks enda kestmist ajas, nende igapäevaelu otsuste tegemisel arvestatakse väga pika ajaskaalaga ning konkreetsetes eluvaldkondades lähtutakse loodusega sobitumisest. Põlisrahvaid on mõnedel hinnangutel ca 300 miljonit, mis moodustab umbes 5% maakera rahvastikust. Somaalid on tõenäoliselt põlisrahvad või siis väga ammu Aafrikasse Lähis-Idast tagasi rännanud nagu ka berberid; amhaarad (etiooplased), tigred ja tigrinjad aga Araabia poolsaarelt sisserännanud semiidid. Tõsi, nahavärv on neil märgatavalt tumedam kui teistel semiidi ja hamiidi rahvastel, kuid see on märk segunemisest teiste Aafrika rahvastega. Kui Etioopias ja
annaabi.ee 
