Mõistatused
naljade ja anekdootide peatükis, samuti elevandi- ja neegrisarjad) eelistavadki just keerdküsimuse
vormi.
Eesti folklooris on, tõsi küll, ka kaks erandlikult vana keerdküsimuste sarja, mis koonduvad
küsimuste "Kumma võtad kas... või...?" ja "Kuhu lähed kas... või...?" ümber. Siin kasutatakse
mõistukõnet, mis laseb söögiks kõlbmatuid asju näida kõlbulikena ja vastupidi, minekuks sobivaid
kohti sobimatuina ja vastupidi jne.: Kas võtad kulbitäie konni või pajatäie vorste? (st. vähke või
usse); Kas võtad poodud poisi või küpse karaski? (st. õuna ~ räime või lehmakoogi); Kas lähed
hagust aeda või kivist silda mööda? (st. taevasse või põrgu); Kas lähed veretõrde või kaerasalve?
(st. õlletõrde või hobuse kõhtu).
Pärismõistatus on üsna arhailine zanr, mis enamikus läänemaailma folkloorides on praeguseks
käibelt kadunud või kadumas
annaabi.ee 
