antikehad, makrofaagid jne) koostoime. Transplantaadi funktsioon häirub kiiresti. Kui transplantaat siirdatakse kellelegi, kes on juba sensibiliseeritud transplantaadi antigeenide vastu, tekib nn sekundaarne äratõukereaktsioon, mis võib kulgeda küllalt kiiresti (valge transplantaat). Krooniline reaktsioon. Ilmneb sageli alles aastate pärast peale siirdamist, põhjuseks doonori ja retsipiendi HLA antigeenide sobimattus. Sõltub see immuun-supressiivsest ravist. Histoloogilistes preparaatides on leitud transplantaadi veresoonte seinad on tihenenud ja veresooned blokeeritakse, esineb interstitsiaalne fibroos. Tegemist on nii rakuliste kui ka humoraalsete immuunmehhanismidega. Transplantatsioonil on oluline, et kasutatakse näiteks valge rassi luuüdi, kuna negroidsetel, mongoliidsetel rassidel on HLA veidi erinevalt arenenud. Transplantaati võivad kahjustada ka organismi teised haigused
konkurentsi. Looduslikul valikul on liikumapanev jõud. Suunav ja lõhestav valik on nendest olulisemad. Liigi iseseisvust tagab ristumisbarjäär. Ristumisbarjäär võib kujuneda mitmeti. See on bioloogiline isolatsioon. Ristumis takistavad: 1) Partneri valikul nn signaaltunnused(nt. kutse hüüud, pulmamängud, lõhnad, need aitavad liigikaaslast võõrast eristada. Kui muutus on tekkinud lükatakse partner kõrvale). 2) Sugurakkude biokeemiline sobimattus(nt. õistaimedel on võõraliigi tolmuteral areng pärsitud. Samas võib viljastumine toimuda, kuid hübriid on viljatu). 3) Aastaajaline isolatsioon, mille käigus viljastumine satub eri aastaaegadele. Nt. kevadräim ja sügisräim. Kitsama elupaiga eraldatus. Uue liigi tekke algab enamasti väikese isendirühma eraldumisega lähteriigi ühest populatsioonist. Uutes tingimustes on kaks võimalust: 1. alluda valiku teguritele, ning ellujääda; 2. väljasurra