Tallinna ajalugu
kivihoonetega.
Esimesest maailmasõjast ning sellele jätkuks olnud Vabadussõjast väljus Eesti 1920. aastal iseseisva
Eesti Vabariigina, millisena ta püsis kuni Teise maailmasõjani. Sel perioodil jätkus mõningane
vanalinna majade ümberehitamine ja uute ehitistega asendamine, kuid seda juba oluliselt väiksamas
mahus kui enne 1914. aastat, sest linna äritsentrum oli kandunud vanalinnast välja kagusse. Näiteks
ehitati tol perioodil Viru tänavale kaks sinna sobimamtut kõrget funktsionalistlikku hoonet Viru 9 ja 15
(neist viimane hävis 1944). Nende asukohas olnud keskaegsed elamud lammutati. Järjest rohkem
arvestati uusehitiste puhul aga ka keskaegse linnaga: mitmed hooned varustati kõrgete keskaega
imiteerivate viiludega (Raekoja plats 8, Pikk 12, Rataskaevu 1) ning ümberehitustel säilitati
huvitavamaid keskaegseid detaile (Vene 14, Pikk 4/6/8). Suures mahus aga Eesti Vabariigi aastail
vanalinnas ehitustegevust ei toimunud