"Vesi" Toomas Raudam
rapub krampides. Ema helistab kella! Kell on liiga suur ja raske, rank
raputamine kuku tab keha voodist. Ema on kerge, raamatut kaest pane-
mata tostab poeg ta voodisse tagasi.
"See on liiga julm," utleb uksele ilmunud isa. "Ma tean kulI, et sa oma
emast ei hooli, kuid seeon liig mis liig. Miks sa kogu aeg loed, miks sa isegi
nuud, kui su ema sureb, lugemist jarele ei jata?"
"Ma armastan teist elu, mitte seda, mida elab ema."
"Kuid miks ei votnud sa doktor Sobakovilt ravimeid vastu?"
"Emal on vahk. Ravi pohjustab kiire surma, ravimata jatmine pi-
kendab elu."
"Ka minul oli vahk. Mind raviti."
"Elasid kauem?"
"Ma ei tea. Ma olen sumud."
Kaks nadalat elame ilma kellata. Arvestame aega ise. Ka teine koolitadi ei
ilmu solidaarsusest t661e. ]6ukamatel on kaekellad. M6nel isegi mitu,
TOOMAS RAUOAM
kirikuopetaja pojal naiteks. Need on sumute kellad, mille leinajad on
tanutaheks jutluse ja matusetalituse eest opetajale jatnud. Me jaotame
annaabi.ee 
