Lydia Koidula
Meil aiarne tnavas, Lenda, lenda linnukene,
kui armas oli see! leia lahket isamaad
Kus kasteheinas plvini Ttta, tarka tiivuline,
me lapsed jooksime. kuni kodu ktte saad!
Kus ehani ma mngisin Peidupesa psastikus
kll lille, rohuga, kodus kiidab kullakeel;
Kust vanataat ke krval mind laulu sula snumikus
ti tuppa magama. hud hiskavad level.
Kll le aia tahtsin siis Lindu, sugulane sulle,
ta kombel vaadata. Laulus hinge lendu viin!
,,Laps, oota kostis ta, see aeg hk ja kodu, omad mulle
on kiir kll tulema. Halvand tiiba nutan siin!
Aeg tuli. Maa ja mere peal
silm mnda seletas-
ei pool nii armas olnud seal
kui klatnavas!
annaabi.ee 
