DKALTSIFEROOL KALTSIUMI JA FOSFORI AINEVAHETUS KALAMAKSALIDES, VIS, PIIMAS, MUNADES, PRMIS, TEKIB ORGANISMIS ULTRAVIOLETTKIIRTE TOIMEL. LUUSTIKU DEFORMATSIOONIDETOKOFEROOL SOODUSTAB SPERMATOGENEESI, LOOTE NORMAALSET ARENGUT, SOODUSTAB LIHASTE TEGEVUST TAIMELID, SEEMNEIDULID, TAIMEDE ROHELISED OSAD, MUNAREBU, TAILIHA SPERMATOGENEESI LAKKAMINE, ISEENESLIK ABORTKNAFTOKINOON SOODUSTAB MAKSA PROTROMIINI TEKET KGIVILJA ROHELISED LEHED, SNTEESIVAD SOOLETRAKTI MIKROOBID VERE HBIMINE AEGLUSTUB. 40. MILLIST VIT. ON VIMALIK SNTEESIDA ORGANISMIS, MILLISTEL TINGIMUSTEL? D-vitamiini on vimalik inimeses ise snteesida, UV-kiirguse toimel. 41. THTSAMAD MINERAALAINED ORGANISMIS, NENDE L, SAAMISE ALLIKAD: AINE PEAMISED LESANDED KUS LEIDUB DEFITSIIDI SMPTOMIDCakaltsium Luude ja hammaste koostises, osaleb nrvissteemi reaktsioonides, sisaldub fermentides Piim, piimasaadused, juurvili, rohelised lehed TetaaniaP
93 % hapnikust ja 99% ssinikust maakeral paikneb setetes. Vhem kui 1 % ssinikust on aktiivses ringluses. Biosfris paikneb ssinik vga ebahtlaselt - suurem osa maismaal. Ssiniku viibeaeg maismaa taimestikus on u. 15-20 a., ookeanides veetaimedes u. 1 kuu. Seega ssiniku (ja hapniku ning vesiniku) -ringe on ookeanis tunduvalt kiirem kui maismaal. 1.1. Ssinikuringe Kiire ssinikuringe: ssiniku sidumine elusainesse toimub Ssiniku peamised reservuaarid fotosnteesi vahendusel. Rohelised taimed snteesivad atmosfris olevast CO2 orgaanilisi hendeid. Osa fotosnteesil seotud ssinikust Reservuaar miljard tonni lheb tagasi atmosfri CO2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid Atmosfr enne 1850 560-610 omakorda hingavad osa ssinikku ja osa seovad organismi Atmosfr 1978 692 kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lpuks lagundatakse ja Ookeanid ja magevesi ssinik juab tagasi atmosfri CO2-na. Anorgaaniline 35000
annaabi.ee 
