La Traviata
andestajaks. Mitmeklgse ja hea karakteritunnetusega oli tema etenduse teiseks
tugipunktiks. Minu arvates oli tegemist vga professionaalse osatitmisega.
Smpaatselt olid lauldud krvalrollid, eriti ji meelde Helen Lokuta
maskiballi perenaise Florana.
Lavakujunduses domineerisid lhtrid ja peeglid, mis lid vajaliku ruumitunde.
Meelde ji hiigelpuu teise vaatuse armuidlli taustana, samuti lppvaatuses
Violetta voodi kohal olevad siidiribad. Hea oli ka Flora punane ballikleit.
Kogu ooper oli vga snnis,ja traditsiooni jrgiv. Minu arvates oleksid
nitlejad vinud oma emotsioone palju tugevamalt vljendada. Prantsuse
lbuelu aspektid ei tulnud ehk nii hsti esile, kui mulle oleks meeldinud.
Naistelt oleksin oodanud ehk pisut paljastavamaid kostme.
Uskumatul kombel ei ole selline suur ohvrimeelne armastuslugu ka tnapeval
moest linud. Armastus ja surm, patt ja lunastus tmbavad ikka ligi. Tnases
maailmas on tiisikus asendunud aidsiga, kameeliadaamid homoerootikaga. Aga teema
ikkagi kuum
annaabi.ee 
