Karjatamise mõju taimekooslustele: Luhad, rannaniidud, aruniidud
arvust pinnaühiku kohta, karjatamissesoonist ja karjamaa aedikuteks jaotamisest.
Palju näiteid on selle kohta, et erinevad veisekarjad vivad eelistada erinevaid
taimeliike ja -kooslusi. Loomad pivad üksteiselt, mis on karjamaal söödav ja maitsev.
Seetõttu on suureks eeliseks sellise karja kasutamine, millest üks osa on varem juba
rannakarjamaal olnud.Veised lähevad meelsasti toitu otsima ka madalasse vette ning
saavad sel viisil takistada roo levikut. Samas ei söö nad rohtu oma snnikult, sinna
moodustuvad sügisepoole krgekasvulise ja lopsaka taimestikuga nn. snnikumättad.
Hobustele meeldib kõige rohkem kõva ja kindel maa, kuid ka nemad vivad minna vette
pilliroogu sööma. Hobused hammustavad madalalt ja kuival maal jääb taimestik
madalakspöetud. Hobused söövad ka veisesõnnikulaikudelt ning hoiavad kõrged luht-
kastevarre mättad madalaina (enamik veiseid väldib seda nii kaua, kui vimalik).