Ilma hoolduseta algab niitude kinnikasvamine, ühes sellega hakkavad ka ahenema elutingimused seesuguste taime- ja loomaliikide jaoks, kes vajavad oma eksistentsiks avatud rannaniitusid. Joonis 2 Näide rannaniidust Karjatamine on rannaniitude peamine kasutusviis, õigesti kasutatuna on rannaniidud oma rikkaliku söödataimede produktsiooniga heaks looduslikuks karjamaaks. Kariloomad mjutavad rannataimestikku paljakssöömise, tallamise, kulutamise ja laigutise väetamisega (snnik, uriin). Need mjutused stimuleerivad taimeproduktsiooni ning rohu juurdekasv saab jätkuda hilissügiseni. Tänu karjatamisele moodustub kulu väga vähesel hulgal, samal ajal aitab tallamine ja segamine kaasa ka kulu kiiremale lagunemisele. Kui karjatuskoormus on piisavalt suur, säilib ala liigirikkus. Taimedest paljaks trambitud alad loovad konkurentsinrkadele taimedele vimaluse end sisse seada. Roostik, st. pilliroo ja krkjate vöö hoitakse madalana. Väljauhutud adru ja muu
tavaliselt madal happesus, suur metallide ja sulfaatide kontsentratsioon. Kaevandusvee puhastamise odavaim viis on kasutada passiivseid puhastusssteeme. Kaevandusvee puhastamine 1. variant. Kaevandusvee puhastamiseks on vimalik kasutada jrjestikku aeroobset ja anaeroobset ttlust. Selline ssteem koosneb ksteisele jrgnevates madalatest tiikidest ja hest-kahest pinnavoolulisest mrgalast, millede ehitamisel on kasutatud sobivaid orgaanilisi materjale (niteks saepuru, led, snnik). Sellise ssteemi tiga on 20-40 aastat. Vee puhastumisel eemaldatakse sellest ca 50% sulfaate, 80% rauast, 90% BHT-st ning fenoolid ja liproduktid 90-95%. 2. varinat. Kaevandusvee puhastamine toimub anaeroobses tahke substraadiga reaktoris. Reaktorite tidiseks kasutatakse saepuru ja snniku segu. Sobivad lisandid on veel niteks kartulitstuse jtmed. Reaktori sulfaatide eemaldamise aktiivust saaks tsta lisades vette piimatstuse jke (vadak). Arvutuslik sulfaatide
annaabi.ee 
