Psühhopatoloogia
tervik. Isoleerituna ei saa kulgeda ükski psüühiline funktsioon, ei aisting, taju, kujutlus ega
tundumus. Ühe funktsiooni aktiveerumine toob endaga kaasa teised funktsioonid, ühe
funktsiooni muutumine- ka teise funktsiooni muutumise. Psühhopatoloogilise sündroomi
mõiste võeti kasutusele 1906a. H. Hoche poolt. Õpetus psühhopatoloogilisest sündroomidest
on edasi arendanud E.Kraepelin, E. Bleuler, O.Kerbikov, O.H. Arnold, A. Sneznevski.
Psühhiaatriline nosoloogia
Esimene nosoloogiline ühik psühhiaatrias oli progresseeruv paralüüs, mida prantsuse arst
A.Bayle kirjeldas 1822.a. kui ühtse kliinilise pildi , kulu ja patoloogilis- anatoomilise
substraadiga haigust. Progresseeruva paralüüsi etioloogia tehti kindlaks alles 1913.a.
Haiguse alguse variandid
Psüühiline haigus võib alata erineva tempoga.
Üliäge algus on haigusel sel juhul, kui kõik iseloomulikud sümptomid kujunevad välja väga