Soome kultuuri konspekt
Ise pidas ta väga oluliseks ajalehe ,,Saima" kirjutamist, mis siiski oli rootsikeelne.
Seal avaldas ta oma põhimõtteid. Ta kuulutas, et kui juba vaikselt tekib oma keel jne, siis varsti
tekib ka oma riik. Ta nimetas isamaaks ainult Soomet, mitte Soome-Rootsit. Ta arvas, et soomlased
on lootusetud, ta tahtis rootsikeelsetest soomlastest kasvatada tõeliselt soomlased. Ta kirjutas
tööstusest ja põllumajandusest jne oma ajalehes. Kui Alexander II 1855 võimule tuli, liberaliseerus
paljugi. Snellmanist sai keisri usaldusisik ja hiljem senaator. Tänu Snellmanile võeti vastu
keeleseadus 1882, kus nõuti, et soome keel saaks 20 aasta pärast üldiseks. Snellmani haual kiideti
tema elutööd- öeldi, et seda on rohkem kui ühelt inimeselt oodata võiks.
Aleksander II lõpetas tsensuur seaduse. Peale Castréni sai Lönnrot soome keele professoriks,
pidades 1856 oma esimese soomekeelse loengusarja. Lisaks tuli ülikooli tööle ka Cygnaeus ja
Sakaris Topelius