Lõhe
Toimub
smoltifikatsioon lõhe kohaneb mere keskkonnaga: kala muutub väliselt saledamaks,
hõbedaseks ning külgedelt kaovad punased täpid ja tumedad laigud, samal ajal muutub
oluliselt ka noorlõhe füsioloogia, et kala saaks minna magedast veest soolasesse.
Toitumisränne. Lõhe laskuja ehk smolt, kes kaalub juba üle 10 grammi, laskub kevadel
(mais-juunis) merre, et asuda toitumisrändele. Mere-elu algul kutsutakse noorlõhet
post-smoldiks. Esialgu jäävad nad jõesuudme lähedusse. Meie märgistamistulemused
näitavad, et seitsme laskumisjärgse kuu jooksul toituvad Soome lahe jõgedest merre
laskunud lõhed Soome lahes. Pooled neist jäävadki sinna, osa aga rändab 1012 kuuga
Läänemere lõunaossa, kus esimesel mere-eluaastal on välja püütud 10%, teisel 35% ja
kolmandal 17% märgistatutest. Botnia lahe lõunaosast on püütud vaid kolm Eesti
märgisega lõhet, üks teisel ja kaks kolmandal mere-eluaastal.