Sergei Jessenin
vooluga, mis oli sündinud Moskva luuletajate Kohvikus. Nad avasid
oma kohviku Pegasuse Tall, kus püüdsid avalikkuse tähelepanu köita
ekstravagantsete ideede ja pretensioonikate deklaratsioonidega, mis
ülistasid vormi, ei väärtustanud aga sisu. Et neid Moskvas märgataks
käisid nad ringi mustades lakitud kõvakübarates, smokingites,
jalutuskepp käes.
Pegasuse Tallist sai Jesseninile kodu aseaine: meelsasti oli ta seal, kus
seintel rippusid tema pildid ja arvukad peeglid lõid ilusiooni
luuleparadiisist. Hoogsal peol teekannust joodud viin kustutas
reaalsuse ja tuimestas valu, mis avhel kippus hinge närima.