Kunstiteraapiate sissejuhatus raamatu "Arts therapies: A research-based map of the field" põhjal.
frustratsiooni, rahuldamata soove ja kurbust. Isegi mõned kaasaegsed psüühoterapeudid
näevad loovust kui ainult kaitsemehhanismi. Enamik negatiivseid seoseid on selle mõiste
ümbert aga tänaseks kadunud. Arvatakse, et pigem on tegemist kasuliku
kaitsemehhanismiga, mis kaitseb inimest oma enese ülevoolavate ja rabavate emotsioonide
eest. Loovus on kui märk emotsionaalsest küpsusest.
Raamatus ära märgitud loovuse definitsioon (Stanton-Jonesi, 1992 ja Smitskampi,
1995 järgi) on järgmine: "Loovus on võime leida uusi ja ootamatuid seoseid, uusi suhteid
ja selle läbi ka uusi tähendusi." Selline mõiste sobib ka kunstiteraapiatesse, mis kasutabki
palju protsessi käigus tekkinud uusi seoseid ja tähendusi kõikidest eluvaldkondadest.
Jungi (1961) järgi on olemas kaht tüüpi loovust psühholoogilist ja visionäärset.
Psühholoogiline loovus tuleneb inimese teadvusest ja on mõjutatud keskkonnast, näiteks
annaabi.ee 
