Sebra
antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad, kuna sebrad on tnu oma
teravatele meeltele - peamiselt ngemisele ja kuulmisele - vimelised neid
hdaohu eest igel ajal hoiatama.
Sebrade kari koosneb harilikult juhttkust, hest kuni kuuest mrast ning
nende histest varssadest.
Toitumine:
Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. Vahel nrib puukoort, nksib ka
lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kigepealt teravate likehammastega,
seejrel peenestab purihammastega. Smisele kulub sebral iga pev pikki
tunde. Seejuures jlgib ta pingsalt mbrust, ega pole mnd kiskjat lhenemas
nha.
Territooriumid, kus sebra elab, on sageli rmiselt kuiva ja palava kliimaga.
Sebra on siiski suutnud niisuguste ebasoodsate tingimustega kohaneda - ta on
vimeline veeta lbi ajama koguni kolm peva, kuna joogikohtadeni judmiseks
peaks ta lbima kllalt pikki vahemaid.
Sebra ja inimene:
Valgete asunike jaoks olid sebrad alati "kahjurid", kuna nad pakkusid
annaabi.ee 
