V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
»
«Raekojas! Raekojas! Hussen-le-Voir mängis ju seal flööti!»
«Ei, ütlen ma teile!»
«Jaa, ütlen ma teile!»
«Ei, ütlen ma teile!»
Heasüdamlik paks Oudarde pidi parajasti vastama ja tüli oleks võib-olla juuste sasimiseni
läinud, kui Mahiette äkki vahele poleks hüüdnud:
«Vaadake ometi, kui palju inimesi sinna silla otsale kokku on kogunenud! Seal peab
midagi vaadata olema.»
1
1
5
«Jah, tõepoolest,» ütles Gervaise, «ma kuulen tamburiini. Küllap see on pisike Smeralda,
kes oma kitsega tempusid teeb. Hei, Mahiette! Tulge rutem ja vedage oma poiss kaasa.
Olete ju selleks siia tulnud, et näha kõike, mis Pariisis iseäralikku on. Eile nägite juba
flaamlasi, täna näete mustlannat.»
«Mustlannat!» hüüdis Mahiette ja pöördus äkki ümber, oma poisil käsivarrest tugevasti
kinni haarates. «Jumal hoidku! Ta varastab mult veel poisi ära! Tule, Eustache!»
Ja ta hakkas mööda kaldapealset Gréve'i platsi poole
200
liduma, kuni sild kaugele maha jäi